Virtsu ettevõtluskeskusest ei saa enklaavi

Olete ehk isegi märganud, et kui Eestis mõni vähegi kobe projekt käsile võetakse, ilmub kusagilt rühmake rahulolematuid, kes tahavad ettevõtmist nurja ajada.

Nii oli ka Virtsus. Seal tuli kokku viisteist protesteerijat. Nende seas oli muide vaid viis kohalikku elanikku. Nad pöördusid Tallinna Halduskohtu poole eesmärgiga tühistada Hanila Vallavolikogu otsus Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu kinnitamisest. Kohus lükkas kaebuse tagasi. Seejärel anti Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonikaebus Tallinna Halduskohtu otsuse peale. Ka see jäi rahuldamata.

Nii jäi kaebajatele viimane kaebamisvõimalus: Riigikohus. Ei jäetud sedagi kasutamata. Millele nad lootsid? Eelnevad kohtuinstantsid olid oma töö korralikult teinud. Ettevõtluskeskuse pooldajate argumendid olid kaalukamad. Asi pidanuks siililegi selge olema. Pealegi on Virtsu ettevõtluskeskuse rajamine regionaalne, st riigilise tähtsusega projekt.

Ettevõtluskeskuse edendajad aga lähevad samal ajal edasi. Ükski kohus pole tööd seisma pannud. Otsitakse rahastajad, uusi keskusesse koonduda soovijaid jne. Kümmekond ettevõtet, kes on selleks soovi avaldanud, on juba olemas.

On vilksatanud isegi pöörane idee moodustada Virtsust Pärnumaa enklaav keset Läänemaad. See mõte küll läbi ei lähe. Eesti ei saa sellega hakkama. Moodustamisega ega elukorraldusega. Võrdluseks: Armeenia ja Aserbaidžaan vaidlevad juba aastaid Mägi-Karabahhi pärast, aga ei midagi. Teadmisi, kogemusi ja oskusi peaks ju kogunenud olema, aga enklaavi ei tule. Eestist ei oleks algatajatki. Nii et jääb ära.